Juba teismelisena oli mul huvi kuulata sõbrannade muresid seoses kooliga, ema-isaga, peikadega ja muudel teemadel. Kõige parem osa selle juures oli vestluse käigus näha nende enesetunde paremaks muutumist. Seega mõistsin juba siis, et üks hea vestlus aitab igasuguse mure puhul.

Kõik see huvi inimeste olemise, tunnete ja käitumise vastu juhatas mind psühholoogia õpingute ja inimestega töötamise juurde. Nõustan inimesi ärevuse, depressiooni, suhtepingete, läbipõlemise, psühhosomaatiliste häirete, unetuse jm puhul. Usun, et igasuguse mure lahenemine ja meelerahu leidmine saab alguse lihtsast vestlusest inimesega, kes sind päriselt kuulab, mõistab ja aitab asju näha teise nurga alt. 

Ühel hetkel taipasin, et nö tavapsühholoogiast jääb minu jaoks väheks ning soovisin mõista kogu inimeseks olemist suuremalt ja laiemalt. See soov juhatas mind transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia õpinguteni. Suurema osa abiks olemise vundamendist olengi saanud erinevatest alternatiivsetest õpingutest ja isiklikust huvist kõige vastu, mida ei saa mõõta ega käega katsuda.  Oma igapäevatöös klientidega näen, et just need teadmised aitavad mul parimal moel inimeste jaoks olemas olla. Minu "töö" on minu hobi ja saan kindlalt väita, et oma "tööd" tehes olen 100% pühendunud ja südamega asja juures.

​